Ma olen armunud. Iseendasse. Ellu. Maailma. 💖
Hiljutine aeg on olnud täis seda erilist tunnet, mida saab kirjeldada ainult ühe sõnaga: armumine. Armumine iseendasse ja elusse. See on sügav, kõikehõlmav armumine endasse, oma ellu ja kogu maailma.
See on see tunne, kui liblikad tantsivad su kõhus, söögiisu kaob ja kõik tundub lihtsalt … nii kerge ja õhuline. Täpselt nii ma end tunnen. Energia voolab läbi keha, nagu oleks kõik äkitselt paika loksunud. Olen nii armunud, et põlved lähevad nõrgaks.
Armunud oma inimesse, oma inimminasse. Ma olen armunud ja armastan seda inimest, kes ma olen täna – oma vigade, tugevuste, rõõmude ja valudega. See on armastus, mis hõlmab kõike – minu minevikku, olevikku ja tulevikku. Olen armunud inimesse, kelles on nii palju kihte ja sügavust, kes on olnud läbi keeruliste aegade ja on alati olemas, tugevam ja teadlikum kui kunagi varem. See armastus on tõeline, sügav ja täidab mind tänutunde ning õnnepisaratega.
Ma olen armunud ka oma tulevikuendasse, oma tulevikuidentiteeti – kelleks ma saan kõige selle elu käigus. Näen, kuidas ma kasvan, kuidas mu unistused saavad tiivad ja kuidas ma iseendale aina lähemale jõuan. Armastus mitte ainult sellesse, kes ma praegu olen, vaid ka sellesse, kelleks ma olen teel saamas. Iga samm, mida ma astun, viib mind lähemale sellele, kelleks olen päriselt loodud – ja see teadmine täidab mind elevusega.
Olen iseenda jaoks alati olemas – ükskõik mis juhtub. Olen siin enda jaoks nii siis, kui kõik on ilus ja läheb hästi, kui ka siis, kui kõik on kole ja sitasti. Ka siis kui rooman poris. Ma olen õppinud armastama ennast kõigil hetkedel, olgu need millised iganes. Ma olen alati iseenda turvaline koht, kindel tugi, olenemata sellest, mis toimub ümberringi. Ma saan alati ennast usaldada.
Kõik tunded, mida ma kogen, on nii suured ja ehtsad. Olen lubanud endal tunda kõiki emotsioone täiega – rõõmu, kurbust, rahu ja elevust. Olen õppinud neid tundeid füüsiliselt oma kehas kogema ilma neid alla surumata. Need just ongi elus olemise ilud.
Kui ma armusin iseendasse, armusin ka kogu maailma. Hakkasin nägema ilu ja armastust ka väljaspool ennast – inimestes, looduses, kogu elus. Elu on midagi erilist, midagi, mida tuleb täiel rinnal kogeda ja nautida. Ja see tunne – see algab minu enda seest.
See tunne, see sügav armumine iseendasse ja ellu, on tulnud tänu pühendunud tööle iseendaga. Olen muutnud oma uskumusi, ümber programmeerinud alateadvust, muutnud oma keha keemilist koostist ja kujundanud oma identiteeti. Ja nii aastaid päevast-päeva.
Lasin oma maskid alla, rebisin end iseenda ees paljaks. Ma tegin seda, et saaksin aru, kes ma päriselt olen, kes on see päris mina. See oli valus, aga samas ka ilus. Tõde, mida ma enda seest leidsin, muutis täielikult seda, kuidas näen iseennast ja maailma. Toimus reaalsuse shift.
Ühel hetkel kukkusid klotsid paika. Kõik muutus voolavaks ja õigeks. Tekkis arusaam. Elan juba praegu oma tulevikuelu – elu, kus tunnen oma teadvuses, et kõik on olemas. Ja see on nii ilus tunne.
Olen armunud iseendasse ja see tunne on vabastav, võimas ja täiesti imeline. Armastan ❤️
Reilika 🤍