Kuidas tervislik toitumine toetab manifesteerimist, küllust ja oma tõelise minaga ühendumist
help@supermina.ee
Kuidas tervislik toitumine toetab manifesteerimist, küllust ja oma tõelise minaga ühendumist
Tervislik toitumine on enamat kui lihtsalt füüsiline heaolu – see on võimas vahend, mis toetab sügavamaid vaimseid ja emotsionaalseid protsesse. Kui soovid manifesteerida küllust ja ühenduda oma tõelise minaga, on tervislik toitumine hädavajalik samm sel teekonnal. Toiduvalikud, mis peegeldavad sinu püüdlusi ja väärtushinnanguid, loovad aluse täisväärtuslikule ja rahuldust pakkuvale elule.
Sa oled see, mida sööd
Vana tõde “sa oled see, mida sööd” kajastub otseselt meie igapäevases heaolus. Toit on meie keha ja vaimu ehitusmaterjal. Kui identifitseerid end kui tervislikult toituvat inimest, annab see sulle tõuke teha paremaid valikuid. See ei ole lihtsalt enesekuvandi muutmine, vaid pühendumus tervislikumale eluviisile, mis omakorda soodustab positiivset enesetunnet ja elukvaliteeti.
Unistuste saavutamine nõuab enamat kui lihtsalt soovmõtlemist – see nõuab järjepidevat ja sihipärast tegevust. Tervislik toitumine on oluline samm unistuste poole, olgu need siis seotud karjääri, raha või isiklike suhetega.
Tervislik toitumine kui energiaallikas
Energia on manifesteerimise alustala. Ilma piisava energia ja elujõuta on raske säilitada positiivset mõtteviisi või keskenduda oma eesmärkidele. Tervislik toitumine tagab, et keha ja meel saavad kõik vajalikud toitained, mis on vajalikud energia tootmiseks. Värsked puu- ja köögiviljad, tervislikud ning kvaliteetsed toitained varustavad keha kütusega, mis on vajalik aktiivseks ja eesmärgipäraseks eluks. See energia võimaldab sul püsida motiveeritud ja keskendunud, aidates manifesteerida oma soove.
Vaimne selgus
Tervislik toitumine mõjutab otseselt ka meie vaimset selgust. Toitaineterikas toit, mis sisaldab olulisi vitamiine ja mineraale, toetab aju tervist, parandab mälu ning keskendumisvõimet. See on oluline, sest selge mõistus suudab paremini visualiseerida ja fokuseerida soovitud tulemustele, mis on manifesteerimise võtmekomponendid. Toidud, mis sisaldavad olulisi rasvhappeid, antioksüdante ja B-vitamiine, on eriti kasulikud aju funktsiooni ja üldise vaimse tervise toetamisel.
Emotsionaalne tasakaal ja heaolu
Emotsionaalne tasakaal on äärmiselt oluline, kui soovid oma elus küllust luua. Tervislik toitumine aitab reguleerida meeleolu mõjutavaid hormoone ja neurotransmittereid, nagu serotoniin, mida toodetakse suures osas soolestikus. Tervislik seedesüsteem, mida toetavad kiudainerikkad toidud ja probiootikumid, aitab kaasa emotsionaalsele stabiilsusele ja vähendab stressi. Tugev emotsionaalne põhi võimaldab sul paremini keskenduda oma sisemistele soovidele ja vajadustele, mis on tõelise mina avastamisel kriitiline. Näiteks banaanid ja pähklid, mis sisaldavad trüptofaani, aitavad samuti suurendada serotoniini taset, stabiliseerida veresuhkrut, tõsta tuju ja parandada üldist heaolu.
Ühendumine oma tõelise minaga
Tervislik toitumine toetab keha, vaimu ja hinge ühtsust, mis on oluline oma tõelise minaga ühenduse loomiseks. Toitudes, mis on elus ja energia- ning toitaineterikkad, nagu orgaanilised, töötlemata toidud, on vibratsioonitase kõrgem. Need toidud mitte ainult ei toida keha kõige põhilisemal tasandil, vaid toetavad ka vaimset ja emotsionaalset tervist, aidates avada ukse sügavamale eneseleidmisele ja isiklikule arengule.
Tervise ja raha manifesteerimine
Investeerides tervislikku toitumisse, investeerime mitte ainult oma tervisesse, vaid ka oma majanduslikku tulevikku. Tervislik keha ja vaim suurendavad meie produktiivsust ja võimekust tööl, mis omakorda soodustab suuremat sissetulekut ja finantsilist stabiilsust. Samuti vähendab tervislik eluviis pikemas perspektiivis tervishoiukulusid, võimaldades meil raha säästa ja investeerida muudesse eluvaldkondadesse.
Tervislik toitumine on integraalne osa manifesteerimisest ja külluse loomisest sinu elus. See ei toeta mitte ainult füüsilist tervist, vaid loob ka vaimse ja emotsionaalse tasakaalu, mis on hädavajalikud, kui soovid ühenduda oma tõelise minaga ja saavutada oma kõrgeimad eesmärgid. Toiduvalikud, mis peegeldavad sinu püüdlusi ja väärtushinnanguid, on olulised selleks, et elada täisväärtuslikku ja rahuldust pakkuvat elu.
Oma emotsioonide ja tunnete aktsepteerimine
Oma emotsioonide ja tunnete aktsepteerimine tähendab nende tundmuste täielikku tunnistamist ja nendega rahu tegemist, sõltumata sellest, kas need on positiivsed või negatiivsed. See protsess on oluline osa vaimsest tervisest, enesearengust ja ka manifesteerimisest.
Siin on mõned praktilised sammud ja tehnikad, mis aitavad sul oma emotsioone ja tundeid paremini aktsepteerida ja nendega toime tulla.
1. Päeviku pidamine
Alusta oma emotsioonide ja tunnete kirjapanekuga päevikusse. See aitab sul saada paremat ülevaadet oma emotsionaalsest seisundist ja mõista, mis põhjustab teatud tundeid.
Päeviku pidamine on üks võimsamaid vahendeid oma emotsioonide ja tunnete mõistmiseks ning aktsepteerimiseks. Alustades oma mõtete, tunnete ja kogemuste kirjapanekuga, lood sa endale turvalise ruumi, kus saad olla täiesti aus ja avatud ilma hirmuta hinnangu või kriitika ees. See protsess võimaldab sul saada paremat ülevaadet oma emotsionaalsest seisundist, tuvastades mustrid ja põhjused, mis võivad teatud emotsioone esile kutsuda.
Kirjutamine toimib justkui peegeldusena, aidates sul näha oma tundeid selgemalt ja objektiivsemalt. See võib paljastada sügavamaid uskumusi või varjatud tõdesid, mis mõjutavad sinu reaktsioone ja käitumist. Näiteks võid avastada, et sinu ärevus on seotud vajadusega meeldida teistele või et pettumus tuleneb sügavalt juurdunud hirmust ebaõnnestumise ees.
Lisaks aitab päeviku pidamine sul oma tundeid töödelda ja vabastada. Kirjutamise akt ise võib olla terapeutiline, pakkudes emotsionaalset kergendust ja aidates sul leida rahu. See võimaldab sul oma tundeid väljendada produktiivsel ja tervislikul viisil, vältides nende allasurumist või eitamist, mis võib pikemas perspektiivis põhjustada suuremat stressi või ärevust.
Alusta lihtsalt. Võta iga päev aega, et kirjutada mõned read oma päevast, tunnetest või mõtetest. Pole oluline, kas su kirjutised on korrapärased või ebatäiuslikud – oluline on protsess ise ja see, mida sa selle käigus enda kohta õpid. Pea meeles, et sinu päevik on sinu isiklik ruum, kus saad olla täiesti sina ise, ilma hirmuta hinnangu või kriitika ees.
2. Teadlikkuse harjutused
Teadlikkuse praktiseerimine (mindfulness) on võimas viis oma emotsionaalse heaolu parandamiseks. See aitab sul arendada oskust olla hetkes kohal ja märgata oma emotsioone ja mõtteid ilma automaatse reageerimiseta. See tähendab, et õpid vaatlema oma sisemaailma distantsilt, andes endale ruumi ja aega mõista, mis toimub sinu sees, enne kui otsustad, kuidas reageerida.
Teadlikkuse harjutused võivad olla lihtsad, kuid nende mõju on sügav. Üks põhilisi praktikaid on hingamise jälgimine. See harjutus nõuab, et sa keskenduksid täielikult oma hingamisele – märka õhu liikumist sisse- ja väljahingamisel, tunneta, kuidas su kõht tõuseb ja langeb. Kui märkad, et su mõtted hajuvad, suuna need õrnalt tagasi oma hingamisele. See aitab sul õppida, kuidas tuua end tagasi hetkesse, kui su meel hakkab uitama.
Teine kasulik teadlikkuse praktika on meelerahu meditatsioon, mis julgustab sind vaatlema oma mõtteid ja tundeid ilma neisse takerdumata. Istu mugavalt, sulge silmad ja lase oma mõtetel ja tunnetel voolata nagu pilved taevas. Ära klammerdu nende külge ega lükka neid eemale, lihtsalt märka neid ja lase neil minna
Teadlikkuse harjutused aitavad sul arendada suuremat empaatiat ja mõistmist enda suhtes. Õppides märkama oma emotsioone ilma kohe reageerimata, avastad, et sul on valik, kuidas nendega toime tulla. See võib viia sügavama eneseaktsepteerimiseni ja vähendada emotsionaalset reaktiivsust.
Lisaks aitavad need harjutused parandada keskendumisvõimet, vähendada stressi ja ärevust ning suurendada üldist eluga rahulolu. Regulaarne teadlikkuse praktiseerimine võib suurendada sinu võimet nautida elu lihtsaid rõõme, parandada suhteid teistega ja aidata sul elada täisväärtuslikumat ja tasakaalukamat elu.
Alusta väikeste sammudega – pühenda iga päev vaid mõni minut teadlikkusele. Olgu selleks siis hommikune hingamisharjutus, lõunaaegne jalutuskäik looduses, kus sa tõeliselt märkad ümbritsevat, või õhtune meditatsioon enne magamaminekut. Iga hetk, mille sa kulutad teadlikkusele, on samm lähemale sügavamale enesemõistmisele ja rahule.
3. Emotsionaalne sõnavara
Arenda oma emotsionaalset sõnavara. Mida täpsemini sa suudad oma tundeid sõnastada, seda paremini saad sa neid mõista ja nendega toime tulla. See võib aidata ka teistel sinu tundeid paremini mõista, kui sa neid jagad.
Näiteks, tundes “kurvastust”, võime avastada, et see, mida tegelikult tunneme, on hoopis pettumus, igatsus või üksildus. Igaüks neist tunnetest nõuab erinevat lähenemist ja lahendust, mistõttu on täpne sõnastus oluline.
Emotsionaalse sõnavara arendamine ei ole ühekordne ülesanne, vaid pidev protsess. Mida rohkem sa sellega tegeled, seda osavamaks muutud oma tunnete väljendamisel ja mõistmisel. See mitte ainult ei aita sul enda emotsioonidega paremini toime tulla, vaid võimaldab ka teistel sind paremini mõista. Kui jagad oma tundeid täpselt ja avatult, lood sa sügavamaid ja tähendusrikkamaid suhteid nendega, kes sind ümbritsevad.
4. Hingamisharjutused
Kasuta hingamisharjutusi, et rahustada oma meelt ja keha, eriti kui tunned end ülekoormatuna või ärevana. Sügav ja teadlik hingamine võib aidata vähendada stressi ja luua emotsionaalset distantsi, mis on vajalik tunnete objektiivseks vaatlemiseks.
Kui tunneme end ülekoormatuna, võib meie hingamine muutuda pinnapealseks ja kiireks, mis omakorda võib suurendada ärevust ja stressi. Teadlik hingamine aitab meil seda tsüklit murda, suunates meie tähelepanu tagasi oma kehale ja hingamisele, mis loob emotsionaalset distantsi ja aitab meil oma tundeid objektiivsemalt vaadelda.
Siin on mõned sammud, kuidas praktiseerida teadlikku hingamist:
- Leia vaikne koht: Vali rahulik ja mugav koht, kus saad mõneks minutiks segamatult olla.
- Võta sisse mugav asend: Istu või lama mugavas asendis. Sulge silmad, et aidata endal keskenduda.
- Keskendu oma hingamisele: Tõmba tähelepanu oma hingamisele. Märka õhu liikumist läbi nina sisse ja suu kaudu välja. Tunne, kuidas su kõht tõuseb ja langeb iga hingetõmbega.
- Hinga sügavalt ja aeglaselt: Hinga sügavalt sisse, loendades vaikselt neljani, hoia hinge kinni kaheks loenduseks ja hinga aeglaselt välja, loendades taas neljani. Korda seda mustrit mitu korda.
- Märka ja lase lahti: Kui märkad, et su mõtted hajuvad, suuna need õrnalt, kuid kindlalt tagasi oma hingamisele. Ära lase end häirida; lihtsalt märka oma mõtteid ja lase neil minna.
Hingamisharjutused on lihtsad, kuid võimsad vahendid, mida saab praktiseerida igal ajal ja igal pool.
5. Enesehooldus
Lisa igasse enda päeva mõned enesehoolduse tegevused, mis toetavad sinu emotsionaalset heaolu. See ei ole luksus ega egoism, vaid hädavajalik praktika, mis võimaldab sul olla parim versioon iseendast. Lisades oma päevakavasse teadlikult enesehoolduse tegevusi, annad endale vajalikud ressursid, et toime tulla stressi, ärevuse ja elu väljakutsetega.
Siin on mõned ideed, kuidas saad oma päeva rikastada enesehooldusega:
- Füüsiline aktiivsus: Regulaarne kehaline tegevus, olgu see siis jooksmine, jooga, tantsimine või lihtsalt jalutuskäigud looduses, aitab vähendada stressi, parandada meeleolu ja tugevdada füüsilist tervist.
- Looduses viibimine: Aeg looduses aitab sul taasühenduda iseendaga ja maailmaga sinu ümber. L
- Loomingulised väljundid: Loominguline eneseväljendus, olgu see siis maalimine, kirjutamine, muusika või käsitöö, võimaldab sul väljendada oma tundeid ja mõtteid..
- Aja võtmine enda jaoks: Oluline on leida aega lihtsalt olemiseks, olgu see siis raamatu lugemine, vanniskäik või meditatsioon. Need hetked aitavad sul laadida oma sisemisi akusid ja hoida oma vaimu värskena.
- Tervislik toitumine ja piisav uni: Ära alahinda tervisliku toitumise ja hea une olulisust. Need on sinu keha ja meele eest hoolitsemise alustalad, mis toetavad sinu üldist heaolu.
Enesehoolduse praktiseerimine nõuab teadlikku otsust ja pühendumist. See tähendab prioriteetide seadmist enda heaoluks ja aja leidmist nendele tegevustele, mis sind tõeliselt toidavad ja rõõmustavad. Pea meeles, et enesehooldus on isiklik teekond, mis peaks olema kohandatud vastavalt sinu vajadustele ja elustiilile. Alusta väikeste sammudega ja ole järjepidev – sinu tulevane mina tänab sind selle eest.
6. Otsi tuge
Kui tunned, et ei suuda oma emotsioonidega üksi toime tulla, ära karda otsida tuge sõpradelt, perelt või professionaalidelt. Mõnikord võib lihtsalt oma tunnetest rääkimine aidata neid paremini mõista ja leida viise nendega toimetulekuks.
Oluline on mõista, et abi otsimine ei ole nõrkuse, vaid pigem julguse ja enesehoolduse märk. Kui tunned, et ei suuda oma emotsioonidega üksi toime tulla, on mitmeid viise, kuidas saad otsida ja saada tuge.
Loe lisaks
- Eneseareng: Tee parema minani
- Kuidas leida oma “miks” ja saavutada elus selgus
- Positiivse enesekuvandi loomine: praktilised nõuanded ja tehnikad
- Enesehinnangu tõstmine: praktilised nipid enesekindluse suurendamiseks
Supermina toetavad materjalid
- Positiivse energia visualiseerimine
- Positiivsusega joondumise mikromeditatsioon
- 5-minutiline positiivse mõtlemise juhendatud meditatsioon (tasuta)
- 10 positiivsuse afirmatsiooni
- 10 positiivse minapildi afirmatsiooni
- Tänulikkuse mikromeditatsioon
- Tänulikkuse afirmatsioonid
- Rahu ja vaikusehetke mikromeditatsioon
Emotsionaalne söömine
Meie toitumisvalikud on palju enamat kui lihtsalt toitained ja kalorid. Sageli on need valikud sügavalt seotud meie emotsioonide ja varasemate kogemustega. Supermina filosoofia rõhutab terviklikku lähenemist tervisele, kus toitumine ja emotsionaalne heaolu on omavahel tihedalt seotud.
Loe rohkem stressi, ärevuse ja paanika kohta >>
Loe rohkem toitumise ja tervise kohta >>
Mis on emotsionaalne söömine?
Me ei söö alati ainult füüsilise nälja rahuldamiseks. Paljud meist pöörduvad toidu poole ka lohutuse, stressi leevendamise või enese premeerimise eesmärgil. Ja kui me seda teeme, kipume valima ebatervislikku rämpstoitu, maiustusi ja muid lohutavaid, kuid tervisele kahjulikke toite. Võid haarata jäätisepaki, kui tunned end kurvana, tellida pitsa, kui tunned igavust või üksindust või ampsata kiirtoitu pärast pingelist tööpäeva.
Emotsionaalne söömine tähendab toidu kasutamist selleks, et end paremini tunda – täitmaks emotsionaalseid vajadusi, mitte kõhtu. Kahjuks ei lahenda emotsionaalne söömine emotsionaalseid probleeme. Tegelikult teeb see enamasti olukorra veelgi hullemaks. Pärast seda, kui esialgne emotsionaalne probleem püsib, tunned end süüdi ka ülesöömise pärast.
Emotsionaalse söömise tsükkel
Aeg-ajalt toidu kasutamine tujutõstmiseks, premeerimiseks või tähistamiseks ei ole tingimata halb. Kuid kui söömine on sinu peamine emotsionaalse toimetuleku mehhanism – kui sinu esimene impulss on avada külmkapp iga kord, kui tunned end stressis, ärritatuna, vihasena, üksildasena, väsinuna või igavlevana – jääbki probleem lahendamata ja tekib ebatervislik tsükkel. Tõelist emotsiooni ja probleemi ei käsitleta kunagi.
Emotsionaalset nälga ei saa toiduga täita. Söömine võib hetkeks tunduda hea. Kuid tunded, mis söömise käivitasid, on endiselt olemas. Sageli tunned end pärast söömist halvemini kui enne, just tarbitud tarbetute kalorite tõttu. Sa võid end süüdistada, et kukkusid lõksu ja sul polnud piisavalt tahtejõudu.
Probleemi süvendades kaotad oskuse õppida tervislikumaid viise oma emotsioonidega toime tulemiseks, sul on üha raskem oma kaalu kontrolli all hoida ning tunned end toidu ja oma tunnete üle üha jõuetumana. Kuid olenemata sellest, kui jõuetuna sa end toidu ja oma tunnete suhtes tunned, on võimalik teha positiivne muutus. Sa võid õppida tervislikumaid viise oma emotsioonidega toimetulekuks, vältida käivitajaid, võita isusid ja lõpetada emotsionaalne söömine.
Supermina soovitab: võta endale hetk ja mõtle, kuidas saaksid oma emotsioone tervislikumalt väljendada ja toiduga seotud harjumusi muuta. Iga väike samm positiivse muutuse suunas on oluline.
Emotsionaalse ja füüsilise nälja erinevus: kuidas neid ära tunda
Enne kui saad vabaneda emotsionaalse söömise tsüklist on esimene samm õppida eristama emotsionaalset nälga füüsilisest näljast. See võib olla keerulisem, kui esmapilgul tundub, eriti kui kasutad regulaarselt toitu oma tunnetega toimetulekuks.
Emotsionaalne nälg võib olla võimas, seega on lihtne seda füüsilise näljaga segamini ajada. Siiski on vihjeid, mida saad otsida, et neid kahte tüüpi nälga eristada.
- Emotsionaalne nälg tekib äkki – See tabab sind hetkega ja tundub ülivõimas. Füüsiline nälg seevastu tekib järk-järgult. Söömise tung ei tundu nii kriitiline ega nõua kohest rahuldamist (välja arvatud juhul, kui sa pole väga pikka aega söönud).
- Emotsionaalne nälg “nõuab” kindlaid lohutustoite – Kui oled füüsiliselt näljane, tundub peaaegu kõik hea sh. tervislik toit nagu köögiviljad. Kuid emotsionaalne nälg ihkab rämpstoitu või suhkrurikkaid suupisteid, mis pakuvad kiiret naudingut. Tunned, et vajad näiteks pitsat ja miski muu ei sobi.
- Emotsionaalne nälg viib sageli mõtlematu söömiseni: Enne, kui arugi saad, oled ära söönud terve kotitäie krõpse või karbitäie jäätist, ilma et oleksid sellele tähelepanu pööranud või seda täielikult nautinud. Füüsilise nälja korral oled tavaliselt oma tegevusest teadlikum.
- Emotsionaalne ei kao, kui kõht on täis: Sa tahad üha rohkem ja rohkem, tihti sööd kuni tunned end ebamugavalt täis. Füüsiline nälg seevastu ei tekita ülesöömist. Tunned end rahuldatuna, kui kõht on täis.
- Emotsionaalne nälg ei asu kõhus: Tunned nälga, millest ei saa lahti. Sa oled keskendunud konkreetsetele tekstuuridele, maitsetele ja lõhnadele.
- Emotsionaalne nälg viib sageli kahetsuse, süütunde või häbini: Füüsilise nälja rahuldamisel on ebatõenäoline, et tunned süüd või häbi, sest lihtsalt annad oma kehale seda, mida ta vajab. Kui tunned pärast söömist süüd, on tõenäoline, et sügaval sisimas tead, et sa ei söö nälja tõttu.
Emotsionaalse söömise levinud põhjused
- Stress: Kas oled märganud, kuidas stress tekitab näljatunnet? See ei toimu ainult sinu peas. Kui stress on krooniline, nagu see tihti meie kaootilises, kiiretempolises maailmas on, toodab su keha kõrgel tasemel stressihormooni, kortisooli. Kortisool käivitab isu soolaste, magusate ja praetud toitude järele – toidud, mis annavad kiire energiapuhangu ja naudingu. Mida rohkem kontrollimatut stressi sinu elus on, seda tõenäolisem on, et pöördud emotsionaalse leevenduse saamiseks toidu poole.
- Emotsioonide mahasurumine: Söömine võib olla viis ajutiselt vaigistada või “alla suruda” ebamugavaid emotsioone, sealhulgas viha, hirmu, kurbust, ärevust, üksildust, pahameelt ja häbi. Kui sa end toiduga tuimestad, saad vältida keerulisi emotsioone, mida sa pigem tunda ei taha.
- Igavus või tühjustunne: Kas sööd kunagi lihtsalt selleks, et endale tegevust leida, igavust leevendada või täita oma elus mingit tühimikku? Tunnete end täitmata ja tühjana ning toit on viis suu ja aja hõivamiseks. Hetkel täidab see sind ja juhib tähelepanu kõrvale aluseks olevatest tunnetest, nagu eesmärgipuudus ja rahulolematus oma eluga.
- Lapsepõlve harjumused: Mõtle tagasi oma lapsepõlve toidumälestustele. Näiteks võib jäätis olla seotud lapsepõlve preemiatega või vanemate heakskiiduga. Nii seostatakse jäätist varajasest east alates “hea olemisega”. Need varased seosed mõjutavad sageli meie toiduvalikuid täiskasvanuna. Seetõttu, kui oleme olnud “head” (näiteks püsinud mõned nädalad tublisti dieedil), otsustame end premeerida jäätisega. Samamoodi, kui tunneme end masendunult või eluprobleemide poolt ülekoormatuna, võime süüa teisi lapsepõlve “preemiatoite”, et ajutiselt põgeneda täiskasvanuelu muredest.
Tihtipeale tulevad toitumismustrid ka lapsepõlve pühadest ja pühadesöömingutest. Näiteks jõulud on seotud tugevate emotsioonidega ja pidulike söökidega. Seega söövadki inimesed samu toite pühade ajal, et taaselustada lapsepõlve mälestusi.
Meie kultuuriruumis on tavaks kasvatada lapsed seostama magusaid ja suhkrurikkaid toite heakskiidu, armastuse ja kiindumusega. Sageli premeeritakse lapsi maiustustega. Selline tingimuslik käitumine kujuneb mustriks, mis jätkub täiskasvanueas. Täiskasvanud, kes tunnevad end üksildaselt, igavlevad või otsivad tuge, võivad tihti pöörduda samade toitude poole, sest suhkrurikkad toidud pakuvad ajutist emotsionaalset kergendust. See illustreerib, kuidas negatiivne emotsionaalne seisund, nagu igavus, ebakindlus või üksildus, võib mõjutada meie valikuid ja panna meid sööma snäkke nagu kommid, küpsised ja suupisted. - Sotsiaalsed mõjutused: Koos teistega söömine on suurepärane viis stressi leevendamiseks, kuid see võib samuti viia ülesöömiseni. On lihtne liialdada lihtsalt seetõttu, et toit on olemas või kuna kõik teised söövad. Võid üle süüa ka sotsiaalsetes olukordades närvilisusest. Või võib-olla julgustab sinu perekond või sõpruskond sind üle sööma ja grupiga kaasa minna on lihtsam.
Supermina soovitab: võta aega ja mõtle, millised on sinu isiklikud emotsionaalse söömise käivitajad. Kasutades neid teadmisi, saad teha teadlikumaid valikuid ja arendada tervislikumaid viise oma tunnetega toimetulemiseks. Iga samm selles suunas aitab sul luua tervislikuma ja õnnelikuma elustiili.
Kuidas emotsionaalset söömist leevendada?
-
Pea päevikut emotsionaalse söömise kohta
Võimalik, et oled end ära tundnud vähemalt mõnes eelnevas kirjelduses. Üks parimaid viise oma emotsionaalse söömise mustrite tuvastamiseks on pidada toidu ja meeleolu päevikut.
Iga kord, kui sööd üle või tunned, et pead haarama oma lohutustoidu järele, võta hetk, et mõelda mis käivitas selle soovi. Kui sa vaatad tagasi, siis leiad tavaliselt mõne ärritava sündmuse, mis käivitas emotsionaalse söömise tsükli. Pane kõik oma toidu ja meeleolu päevikusse kirja: mida sõid (või tahtsid süüa), mis sind ärritas, kuidas sa tundsid end enne söömist, mida tundsid söömise ajal ja kuidas tundsid end pärast söömist.
Aja jooksul hakkad märkama mustrit. Võib-olla avastad, et kipud ülesööma pärast kohtumist mõne konkreetse inimesega. Või ehk sööd stressist, kui sul on lähenemas mõni tähtaeg või kui osaled mingitel sotsiaalsetel koosviibimistel. Kui oled tuvastanud oma emotsionaalse söömise käivitajad, on järgmine samm leida tervislikumad viisid oma tunnete “toitmisel”.
Supermina soovitab: pea päevikut oma toidu ja meeleolu kohta, et paremini mõista ja tuvastada oma emotsionaalse söömise harjumusi. See teadlikkus aitab sul valida tervislikumaid viise oma emotsioonidega toimetulemiseks ja luua tervislikumad söömisharjumused.
2. Leia muud viisid oma tunnete rahuldamiseks
Kui sa ei tea, kuidas oma emotsioone juhtida viisil, mis ei hõlma toitu, siis ei suuda sa pikalt kontrollida oma söömisharjumusi. Dieedid ebaõnnestuvad sageli, sest nad pakuvad loogilist toitumisalast nõu, mis töötab ainult siis, kui sul on teadlik kontroll oma söömisharjumuste üle. See ei toimi, kui emotsioonid võtavad protsessi üle, nõudes kohest rahuldust toidu näol.
Emotsionaalse söömise peatamiseks pead leidma teisi viise, kuidas end emotsionaalselt täita. Pole piisav mõista emotsionaalse söömise tsüklit või isegi oma käivitajaid, kuigi see on suur esimene samm. Vajad alternatiive toidule, mille poole pöörduda emotsionaalse rahulolu saamiseks.
Supermina soovitab: uuri ja leia tegevusi, mis pakuvad sulle rahulolu ja lohutust ilma toiduta. See võib olla sportimine, mediteerimine, kunsti loomine, suhtlemine sõpradega või midagi muud, mis toob positiivseid emotsioone. Mõistmine, et on olemas alternatiivid toidule emotsionaalse rahulolu saavutamiseks, on oluline samm tervislikuma ja tasakaalustatumate söömisharjumuste suunas.
3. Alternatiivid emotsionaalsele söömisele
Kui tunned end masenduses või üksildasena, helista kellelegi, kes paneb sind end paremini tundma, mängi oma koera või kassiga, või mõtle mõnele meeldivale asjale. Kui oled ärev, suuna oma energia tantsimisse oma lemmiklaulu järgi, stressipalli pigistamisse või kiirele jalutuskäigule.
Kui oled väsinud, joo tassike kuuma teed, mine vanni või mähi end sooja teki sisse.
Kui sul on igav, loe head raamatut, avasta loodust või tegele hobidega.
Supermina soovitab: leia tegevusi, mis pakuvad rõõmu ja rahulolu ilma toiduta. Emotsionaalse söömise asemel keskendu positiivsetele tegevustele, mis toovad naudingut ja aitavad sulend paremini tunda. See on oluline samm tervislikuma eluviisi ja emotsionaalse heaolu suunas.
4. Kui tekib vastupandamatu isu peatu hetkeks ja tee sisemine kontroll
Enamik emotsionaalseid sööjaid tunneb end oma toiduisude ees jõuetuna. Kui söögiisu tekib, on see ainus, millele sa mõelda suudad. Sa tunned peaaegu talumatut pinget, mis nõuab kohest rahuldamist! Kuna oled minevikus vastupanu proovinud ja ebaõnnestunud, usud, et su tahtejõud pole piisav. Kuid tõde on see, et sul on oma isude üle rohkem võimu, kui arvad.
Võta viis minutit enne järeleandmist isule. Emotsionaalne söömine kipub olema automaatne ja peaaegu mõtlematu. Enne, kui sa arugi saad, mida teed, oled juba haaratud jäätisekarbi järele ja pool sellest ära söönud. Kuid kui suudad peatuda ja mõelda, kui tunned isu, annad endale võimaluse teha teistsuguse otsuse. Kas saad söömist viis minutit edasi lükata? Või alusta kasvõi ühest minutist. Ära ütle endale, et sa ei tohi isule järele anda – pea meeles, et keelatu on eriti ahvatlev. Ütle endale lihtsalt, et ootad.
Ootamise ajal tee sisemine kontroll. Kuidas sa end tunned? Mis toimub emotsionaalselt? Isegi kui sa lõpuks sööd, saad parema arusaama, miks sa seda tegid. See võib aidata sul järgmine kord teistmoodi käituda.
Supermina soovitab: kui tunned isu, võta hetk, et mõelda ja hinnata oma emotsionaalseid vajadusi. See aitab sul teha teadlikumaid valikuid ja õppida oma isusid paremini juhtima.
5. Õpi oma tundeid aktsepteerima – isegi halbu
Kuigi võib tunduda, et põhiprobleem on jõuetus toidu vastu, tuleneb emotsionaalne söömine tegelikult jõuetusest oma emotsioonide üle. Sa ei tunne, et suudad oma tunnetega otse silmitsi seista, seega väldid neid ja summutad toiduga.
Ebamugavate emotsioonide tundmise lubamine võib olla hirmutav. Kuid tõde on see, et kui me ei suru oma emotsioone alla, siis isegi kõige valusamad ja raskemad tunded vaibuvad suhteliselt kiiresti ja kaotavad võime kontrollida meid ja meie tähelepanu.
Selleks on vaja saada teadlikuks ja õppida jääma ühendusse oma hetkelise emotsionaalse kogemusega. See võib aidata talitseda stressi ja parandada emotsionaalseid probleeme, mis sageli käivitavad emotsionaalse söömise.
Supermina soovitab: võta aega oma tunnetega tegelemiseks ja nende mõistmiseks. See aitab sul vähendada emotsionaalset söömist ja luua tervislikumaid viise oma emotsioonidega toimetulemiseks. Tunneta oma emotsioone, aktsepteeri neid ja õpi neid tervislikult väljendama, et saavutada parem tasakaal ja heaolu oma elus.
6. Naudi toidu maitseid ülesöömata ja naudi teadlikku söömist
Kui sööd oma tunnete allasurumiseks ja rahuldamiseks, kipud seda tegema kiiresti ja mõtlematult, justkui autopiloodil toitu tarbides. Sa sööd nii kiiresti, et jäävad märkamata toidu erinevad maitsed ja tekstuurid – samuti sinu keha märguanded, et kõht on täis ja sa ei ole enam näljane. Kuid võttes aega ja nautides iga suutäit, mitte ainult ei naudi sa oma toitu rohkem, vaid vähendad ka ülesöömise tõenäosust.
Aeglasemalt söömine ja toidu nautimine on oluline osa teadlikust söömisest, mis on vastand mõtlematule, emotsionaalsele söömisele. Proovi enne söömist teha mõned sügavad hingetõmbed, aseta söögiriistad suutäite vahel maha ja keskendu söömise kogemusele. Pööra tähelepanu toidu tekstuuridele, kujudele, värvidele ja lõhnadele. Kuidas iga suutäis maitseb? Kuidas see sinu keha mõjutab?
Aeglasemalt söödes märkad, et hindad iga suutäit toitu palju rohkem. Keha täiskõhutunde signaal jõuab ajuni aeglaselt, nii et mõtiskledes, kuidas sa end pärast iga suutäit tunned – kas näljane või rahuldatud – aitab see vältida ülesöömist.
Söömine samal ajal, kui teed midagi muud – nagu teleka vaatamine, autojuhtimine või telefoniga mängimine – võib takistada sul toidu täielikku nautimist. Kuna su mõtted on mujal, ei pruugi sa tunda rahulolu või jätkad söömist, kuigi sa pole enam näljane. Teadlikum söömine aitab suunata su tähelepanu toidule ja söögikorra naudingule ning vähendada ülesöömist.
- Keskendu toidule: Kui sööd, siis keskendu ainult söömisele. Lülita välja televiisor ja aseta kõrvale telefon või muud segajad.
- Taju toidu omadusi: Pane tähele toidu värvust, lõhna, tekstuuride ja maitsete erinevusi. Kuidas iga hammustus su suus tundub?
- Kuula keha signaale: Pööra tähelepanu oma keha nälja- ja täiskõhutundele. Peatu söömine, kui tunned end täis, isegi kui toitu on veel järel.
- Söö aeglasemalt: Võta aega iga suutäie jaoks. Aseta söögiriistad vahepeal maha ja mõtle, kuidas toit sind tundma paneb.
Supermina soovitab: võta teadlik söömine oma igapäevase rutiini osaks. See aitab sul luua tervislikuma suhte toiduga, nautida sööki rohkem ja vähendada ülesöömise kalduvust, aidates seeläbi kaasa sinu üldisele heaolule ja tervisele.
Muuda oma identiteeti, et muuta emotsionaalset söömist
Emotsionaalne söömine on sageli seotud meie identiteedi ja enesetajuga. Kui me näeme end inimestena, kes pöörduvad stressi, ärevuse või kurbuse korral toidu poole, siis kujunebki see meie tavapäraseks reaktsiooniks. Identiteedi muutmine – nägemine endast kui inimesest, kes suudab tundeid tervislikult juhtida – võib aidata muuta emotsionaalse söömise harjumusi, mõnikord isegi üsna kiiresti.
Meditatsioonid ja afirmatsioonid identiteedi muutmiseks:
- Meditatsioonid: Regulaarne mediteerimine aitab sul suurendada teadlikkust oma mõtetest ja emotsioonidest. Meditatsiooni kaudu saad õppida, kuidas lahutada oma emotsioone automaatsetest söömisharjumustest ja arendada enesekontrolli.Supermina meditatsioonidest on mõeldud selleks Supermina identiteedimuutuse meditatsioon
- Afirmatsioonid: Positiivsed kinnitused või afirmatsioonid aitavad sul muuta oma mõttemustreid. Näiteks kordades afirmatsiooni “Ma olen tugev ja suudan tervislikult oma emotsioonidega toime tulla” või “Ma valin toidud, mis toetavad minu heaolu ja tervist”, aitad endal luua uut enesetunnetust.Supermina afirmatsioonidest sobivad selleks näiteks: 10 tervisliku toitumise sisendamise afirmatsiooni, 20 sõltuvusest vabanemise afirmatsiooni, 10 stressi ja ärevuse leevendamise afirmatsiooni, 10 tervise afirmatsiooni,
Supermina soovitab: kombineeri meditatsioon ja afirmatsioonid, et luua endale uus identiteet, mis on vastupidav emotsionaalsele söömisele. Võta aega iga päev, et keskenduda oma uuele minapildile ja kinnitada positiivseid muutusi oma elus. See aitab sul teha teadlikke ja tervislikke valikuid ning muuta oma suhtumist toitu ja söömist.
Tööleht “Emotsioonid ja toiduvalikud”
 |
See tööleht on loodud selleks, et aidata sul paremini mõista ja analüüsida, kuidas emotsioonid mõjutavad sinu toitumisvalikuid. |
Soovitatud Supermina praktikad
Loe lisaks
6 ainet, mis võivad esile kutsuda ärevuse sümptomeid
6 ainet, mis võivad esile kutsuda ärevuse sümptomeid
Toit võib avaldada olulist mõju meeleolule, stressitasemele ja vaimsele tervisele. On leitud, et teatud toiduained võivad põhjustada või süvendada ärevuse, depressiooni ja teiste krooniliste vaimse tervise seisundite sümptomeid. Kuigi sümptomid ja vallandajad on iga inimese puhul unikaalsed, on teadusuuringutes tuvastatud mitmeid “tavalisi” toite või aineid, mis võivad ärevust tekitada.
Loe rohkem stressi, ärevuse ja paanika kohta >>
1. Rafineeritud süsivesikud, suhkur
Kõrge suhkru tarbimine on seotud mitmete erinevate terviseprobleemidega sh. kõrge vererõhuga. Lisaks füüsilistele terviseriskidele on suhkru tarbimine seotud ka vaimsete terviseprobleemidega, nagu depressioon, meeleolumuutused ja ärevus. Suhkur võib mõjutada meie aju keemiat, eriti neurotransmitterite, nagu serotoniini ja dopamiini, toimimist, mis on olulised meie meeleolu ja heaolutunde jaoks.
Maiustused nagu kommid, küpsetised, magustoidud, saiakesed ja karastusjoogid võivad tunduda varjupaigana ärevate närvide puhul, kuid nende tarbimine teeb ärevuse ainult hullemaks. Sama kehtib rafineeritud süsivesikute kohta – valge jahu, sai, valget riis, pastat ja hommikusöögihelbed jne.
Suhkur pakub kiiret energiatõusu, kuid sellele järgneb tihti järsk langus veresuhkru tasemes. See kõikumine võib põhjustada väsimust, madalat meeleolu ja edasisi suhkruisu. Veresuhkru taseme kõikumine võib käivitada adrenaliini ja kortisooli vabanemise, mis on stressihormoonid. Need hormonaalsed muutused võivad põhjustada ärevust. Mõnedel inimestel võib see mõju olla dramaatiline, tundudes peaaegu nagu paanikahoog.
2019. aastal aastal viidi Kreekas läbi uuring, milles jälgiti üle 50-aastaste toitumisharjumusi. Uuringu tulemusena leiti, et inimeste, kelle toitumine oli kõrge küllastunud rasvade ja lisatud suhkrute poolest, oli ärevus ärevuse tase kõrgem.
Pea meeles, et lisatud suhkruid võib esineda paljudes vormides. Tihtipeale on suhkur “peidetud” – töödeldud mahlad, salatikastmed, jogurt jne.
NB! Erinevus loodusliku suhkru ja töödeldud suhkru vahel: Oluline on teha vahet looduslikult esineval suhkrul, nagu puuviljades ja terviklikes toitudes ning töödeldud suhkrul, mida leidub töödeldud toidus.
2. Töödeldud toidud
Töödeldud toidud, nagu konservid, poolfabrikaadid, juustud jne ei ole looduse poolt mõeldud inimese toiduks. Lisaks muudele ebasobilikele ainetele sisaldavad need enamasti suures koguses soola. Liigne soola tarbimine tõstab vererõhku ja suurendab südame koormust, põhjustades kehas adrenaliini vabanemist vereringesse ja tekitades ärevust.
Adrenaliin on stressihormoon, mis valmistab keha ette “võitle või põgene” reaktsiooniks. Kuigi see on lühiajalise stressi puhul normaalne reaktsioon, võib pidev adrenaliini vabanemine põhjustada ärevust ja muid vaimse tervise probleeme.
Lisaks on paljud plastpakendid vooderdatud bisfenool-A’ga (BPA), kemikaaliga, mis on seotud meeleolu ja vererõhu muutustega. Kuigi BPA võimalike ohtude kohta käivad uuringud on endiselt käimas, arvavad paljud eksperdid, et BPA võib põhjustada kahjulikke mõjusid. Mõned uuringud on viidanud sellele, et BPA võib mõjutada hormoonsüsteemi ja olla seotud erinevate terviseriskidega.
3. Rämpstoit, praetud toidud ja ebatervislikud rasvad
Liigne küllastunud või osaliselt hüdrogeenitud õlide (transrasvad) tarbimine võib samuti tõsta ärevuse taset. Küllastunud rasvad on tihtipeale kiirtoidus, snäkkides, lihas ja piimatoodetes.
Need toidud on tihtipeale toitainevaesed ja kehale raskesti seeditavad. Kui keha ei suuda toitu seedida ja töödelda, võivad seedimisprobleemid põhjustada sümptomeid, mis vallandavad ärevust. Kuna see toit ei ole mõeldud inimesele tarbimiseks, siis kahjustab see sinu keha isegi siis, kui sa ei saa sellest aru või ei ole veel avaldunud sümptomid. Sellised toidud suurendavad krooniliste haiguste, nagu südamehaigused ja II tüüpi diabeet, riski.
On tehtud mitmeid loomuuringuid, mis näitavad seost küllastunud rasvade tarbimise ja ärevuse vahel. Teadlased usuvad, et küllastunud rasvade tarbimine põhjustab organismis kõrget põletikutaset, mis mõjutab kesknärvisüsteemi ja aju funktsiooni – see suurendab ärevusele vastuvõtlikkust.
Toitainevaesus: need toidud sisaldavad sageli vähe olulisi toitaineid nagu vitamiinid, mineraalid ja kiudained. Toitainete puudus võib mõjutada keha ja aju funktsioone, sealhulgas meeleolu ja stressitaset.
Seedimisraskused: rämpstoit ja praetud toidud on sageli rasvased ja raskesti seeditavad, mis koormab seedesüsteemi. Seedeprobleemid nagu gaasid, kõhupuhitus ja muud sümptomid põhjustavad põhjustada füüsilist ebamugavust ja stressi, mis omakorda võib tekitada või süvendada ärevust.
Sõltuvus: need toidud on tihti loodud nii, et need tekitaksid sõltuvust. Kõrge rasva- ja suhkrusisaldus aktiveerib aju premeerimissüsteemi, mis võib tekitada ajutist heaolutunnet. Kuid pärast söömist võib tekkida süütunne, madal enesehinnang või pettumus, mis omakorda võib põhjustada ärevuse suurenemist.
Energia kõikumine ja väsimus: need toidud võivad põhjustada energia kõikumist, mis võib viia väsimuseni ja madala energiataseteni, mõjutades negatiivselt meeleolu ja vaimset selgust.
4. Lisaained
Lisaained nagu naatriumglutamaat (MSG) ja kunstlikud magusained, sealhulgas aspartaam, on samuti seostatud ärevuse, depressiooni ja meeleolumuutustega. MSG-d kasutatakse sageli maitse tugevdamiseks paljudes suupistetes, töödeldud toitudes ja eelküpsetatud valmistoitudes. Regulaarne MSG tarbimine on seotud väsimuse, peavalude, depressiooni ja ärevusega. Samuti on mõned toiduvärvid jookides, kommidel ja muudes töödeldud toitudes seostatud ärevuse sümptomitega.
Naatriumglutamaat (MSG): kasutatakse laialdaselt maitsetugevdajana paljudes suupistetes, töödeldud toitudes ja eelküpsetatud valmistoitudes. Selle eesmärk on parandada toidu maitset ja suurendada selle atraktiivsust. Mõned uuringud on näidanud, et MSG võib põhjustada erinevaid sümptomeid, sealhulgas väsimust, peavalusid, depressiooni ja ärevust.
Kunstlikud magusained nt Aspartaam: aspartaam on laialt levinud kunstlik magusaine, mida leidub paljudes suhkruvabades toodetes nagu närimiskumm, karastusjoogid ja magustoidud. Kuigi aspartaam võimaldab vähendada suhkru tarbimist, on mitmed uuringud viidanud, et selle regulaarne tarbimine võib olla seotud meeleolumuutuste, ärevuse ja depressiooniga.
Toiduvärvid: Toiduvärve kasutatakse laialdaselt töödeldud toitudes, et parandada nende välimust ja atraktiivsust. Mõningaid toiduvärve on seostatud ärevuse sümptomite ja meeleolumuutustega. Uuringud on näidanud, et teatud värvained võivad mõjutada eriti laste käitumist ja meeleolu.
5. Kofeiin
Kofeiin on levinud stimulant, mida leidub paljudes toodetes nagu kohv, tee, energiajoogid, šokolaad ja isegi mõnedes valuvaigistites. Kuigi paljud inimesed naudivad kofeiini mõju, võib selle liigtarbimine põhjustada mitmeid negatiivseid kõrvalmõjusid.
Kofeiini leidub paljudes toodetes, sealhulgas kohvis, tees, energiajookides, šokolaadis ja isegi mõnedes valuvaigistites. Paljud inimesed taluvad väikeses koguses kofeiini, kuid kuna kofeiin stimuleerib kesknärvisüsteemi, võib liigne tarbimine põhjustada südamepekslemist, värinaid, ärrituvust ja unetust. Lisaks võib kofeiin takistada mõnede vitamiinide, sealhulgas B-vitamiinide imendumist, mis on vajalikud lõdvestumiseks ja meeleolu reguleerimiseks. Lisaks on mõned inimesed kofeiini mõjudele tundlikumad kui teised, seega isegi väikesed kogused võivad põhjustada peavalu, värisemist ja ärevust.
Kofeiini mõju kesknärvisüsteemile: Kofeiin ergutab kesknärvisüsteemi, suurendades ärkvelolekut ja vähendades väsimust. See toime on põhjuseks, miks paljud inimesed eelistavad hommikul kohvi juua. Liigne kofeiini tarbimine võib põhjustada südamepekslemist, värinaid, ärrituvust ja unetust. Kofeiin kiirendab südame löögisagedust ja võib suurendada ärevuse taset, eriti neil, kes on selle suhtes tundlikumad.
Kofeiini ja vaimse tervise seos: On teada, et kofeiin võib mõjutada meeleolu ja käitumist. Mõningatel juhtudel võib kofeiini tarbimine süvendada ärevuse sümptomeid, eriti tarbides seda suurtes kogustes. Samuti on täheldatud, et kofeiin võib mõjutada une kvaliteeti, mis on oluline vaimse tervise aspekt. Kohvi kofeiinisisaldus võib suurendada ärevusega inimese unetust, ja unepuudus omakorda võib ärevust halvendada. See loob nõiaringi, kus unepuuduses ärev inimene võib tarbida kohvi, et ärkvel püsida.
B-Vitamiinide imendumine: Kofeiin võib häirida teatud vitamiinide, nagu B-vitamiinide, imendumist, mis on olulised närvisüsteemi normaalseks toimimiseks ja meeleolu reguleerimiseks.
Individuaalsed erinevused kofeiini taluvuses: inimeste reaktsioon kofeiinile võib oluliselt erineda sõltuvalt nende geneetilisest taustast ja kofeiini metabolismi kiirusest. Mõned inimesed on kofeiini mõjudele eriti tundlikud, mistõttu isegi väikesed kogused võivad põhjustada peavalu, värisemist ja ärevust. Läbiviidud uuringutes tundsid sellised inimesed ärevust juba pärast 1½ tassi kohvi (150 mg kofeiini) tarbimist.
6. Alkohol
Alkohol võib lühiajaliselt tunduda meeleolu parandajana, kuna see loob ajutise rahulolutunde. Siiski on see mõju lühiajaline ja sageli järgneb sellele hoopis meeleolu langus. Alkoholitarbimine võib põhjustada seedeprobleeme ja aju keemilise tasakaalu muutumist, mis võib omakorda mõjutada meeleolu ja käitumist. See võib viia depressiooni, ärevuse ja muude vaimse tervise probleemide tekkeni.
Alkoholisõltuvus on tõsine probleem, mis võib põhjustada mitmeid vaimse tervise probleeme, sealhulgas suurenenud ärevust, depressiooni ja isegi psühhoosi. Alkoholi liigtarvitamise korral võivad tekkida võõrutusnähud, mis võivad hõlmata ärevust, värisemist, unehäireid ja muid füüsilisi ja psühholoogilisi sümptomeid.
Kuigi alkohol võib esialgu aidata rahuneda ja uinuda, mõjutab see negatiivselt une kvaliteeti, eriti REM-une faasi, mis on oluline emotsionaalse ja kognitiivse töötlemise jaoks. Uneprobleemid on tihedalt seotud vaimse tervise probleemidega. Halb une kvaliteet võib suurendada ärevuse ja depressiooni riski.
Tasakaalustatud ja inimesele loomuomane toitumine mängib keskset rolli ärevuse, depressiooni ja teiste pikaajaliste vaimse tervise probleemide leevendamisel. See tähendab, et toitumisharjumuste teadlik muutmine võib aidata leevendada ärevuse sümptomeid ja parandada üldist vaimset heaolu. Toiduainete, mis on tuntud ärevuse sümptomite esilekutsumise poolest, vältimine või nende tarbimise vähendamine on oluline samm kroonilise ärevushäirete haldamisel. Lisaks võivad toidutalumatusest tingitud ebameeldivad sümptomid, nagu seedehäired, peavalud või väsimus, jäljendada ärevuse sümptomeid või neid süvendada.
Loe lisaks:
Supermina toitumise ja tervise põhimõtted
Tervislik eluviis algab tervislikust toitumisest ja mõtlemisest. Superminas keskendume sellele, kuidas inimene on tervik ja toit mõjutab meie füüsilist, vaimset ja emotsionaalset heaolu.
Supermina, pühendunud tervisliku ja tasakaalustatud eluviisi edendamisele, toetab kahte olulist kontseptsiooni: “Maastiku teooriat” ja “Loomulikku hügieeni”. Need põhimõtted on suunatud sellele, et aidata inimestel elada tasakaalustatud ja tervislikku elu, toetades keha loomulikku võimet püsida tervena ja tugevana.
1. Maastikuteooria: Maastikuteooria juured ulatuvad tagasi 19. sajandisse ja on seotud teadlaste nagu Antoine Béchamp tööga. Erinevalt traditsioonilisest patogeenikesksest meditsiinist, mis keskendub haigust põhjustavatele mikroobidele, rõhutab maastikuteooria organismi sisemise keskkonna tähtsust. See lähenemine väidab, et haigused tekivad siis, kui keha “maastik” ehk sisemine keskkond on tasakaalust väljas. Supermina ei toeta seda teooriat sajaprotsendiliselt, kuid siiski piisavalt paljusid põhimõtteid sellest teooriast.
Supermina lähtub sellest teooriast, toetades ideed, et tugevdamaks keha loomulikku vastupanuvõimet haigustele, tuleb keskenduda keha terviklikule tervisele. See hõlmab tasakaalustatud ja toitainerikast toitumist, piisavat hüdratatsiooni, kehalist aktiivsust, piisavat und ja stressi maandamise tehnikaid. Kõik need tegurid aitavad kaasa keha sisemise maastiku tugevdamisele ja tervislikule seisundile.
2. Loomulik e looduslik hügieen: Looduslik hügieen on terviklik tervisekontseptsioon, mis keskendub keha loomulikule enesetervendamise võimele. See põhineb arusaamal, et keha suudab ennast parandada ja puhastada, kui talle antakse sobivad tingimused. Looduslik hügieen soovitab elada kooskõlas looduslike põhimõtetega – sööma puhast, töötlemata toitu, olema füüsiliselt aktiivne, hoidma meelt positiivsena ja elama stressivabalt.
Supermina julgustab inimesi rakendama loodusliku hügieeni põhimõtteid oma igapäevaelus. See hõlmab tervisliku toidu tarbimist, regulaarset liikumist, piisavalt puhkust ja lõõgastust, stressi maandamise tehnikaid ning tervislikke suhteid enda ja ümbritseva keskkonnaga. Oluline on hoida keha ja meel tasakaalus, et toetada üldist heaolu ja ennetada haigusi.
Supermina toetab seda lähenemist, pakkudes ressursse ja teavet, mis aitab inimestel teha teadlikke valikuid oma tervise suhtes. Näiteks jagame nõuandeid tervisliku toitumise, väljakutsete ja stressi vähendamise tehnikate kohta.
Tervislikud harjumused, mis toetavad sinu vaimset tervist
Vaimne tervis on sama oluline kui füüsiline tervis. See mõjutab meie mõtteid, tundeid ja käitumist. On mõned lihtsad ja tõhusad harjumused, mis aitavad toetada sinu vaimset tervist. Selles artiklis räägime neist harjumustest lähemalt.
1. Regulaarne liikumine: Liikumine mängib vaimse tervise juures suurt rolli. See vabastab endorfiine, mis aitavad kaasa õnnetunde tekkimisele, ja vähendab stressihormoone. Pole vaja teha midagi ekstreemset – isegi lühike jalutuskäik võib olla kasulik.
2. Tervislik toitumine: Meie aju vajab toimimiseks õigeid toitaineid. Tervislik, tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab palju puu- ja köögivilju, aitab parandada meeleolu ja energiatasemeid.
Loe rohkem toitumise kohta Tervise ja toitumise teemalehelt.
3. Piisav uni: Uni mõjutab otseselt meie vaimset tervist. Halb unekvaliteet või ebapiisav uni võib põhjustada ärevust, depressiooni ja stressi. Püüa luua regulaarne unerutiin ja pööra tähelepanu oma unehügieenile.
4. Mindfulness ja meditatsioon: Teadlikkuse harjutused, nagu meditatsioon või jooga, võivad aidata parandada vaimset tervist. Need harjutused aitavad meil olla kohal hetkes, vähendada stressi ja parandada meie keskendumisvõimet.
5. Sotsiaalne suhtlus: Inimene on sotsiaalne olend ja sotsiaalne suhtlus on oluline osa meie vaimsest tervisest. Ühenduse loomine teistega aitab meil end turvaliselt ja mõistetuna tunda.
6. Hobid ja loovus: Oma huvide ja kirgede järgimine annab elule mõtte ja pakub rõõmu. Loovus aitab meil end väljendada ja toetab meie vaimset tervist.
7. Stressi juhtimine: Stressi ei saa täielikult vältida, kuid on oluline õppida stressiga toime tulema. See võib tähendada tegevuste planeerimist, aja mõistlikku kasutamist või lõõgastustehnikate, nagu sügava hingamise või jooga, kasutamist.
8. Positiivne mõtlemine: Positiivne mõtlemine aitab meil toime tulla raskustega ja näha võimalusi. See ei tähenda probleemide eitamist, vaid pigem konstruktiivset lähenemist ja lahenduste leidmist.
9. Abi otsimine: Kui tunned, et võitlemine vaimse tervise probleemidega on muutunud üle jõu käivaks, ära karda abi otsida. Psühholoogid, terapeudid ja muud vaimse tervise spetsialistid on olemas, et aidata ja toetada sind.
Pea meeles, et kõik need harjumused on omavahel seotud. Need toimivad koos, et aidata sul luua tervislikuma ja õnnelikuma elu. Iga väike positiivne muutus, mille teed oma vaimse tervise heaks, on samm parema heaolu suunas. Ära karda alustada väikeste sammudega ja teha muutusi oma tempos. Sa oled selleks võimeline ja sa väärid tervislikku ja õnnelikku elu.
Loe lisaks
Negatiivsusest vabanemine: kuidas vabaneda toksilistest mõtetest ja luua positiivsem mõtteviis
Negatiivsus võib kohati kõiki meid tabada – see on inimlik. Olgu selleks põhjuseks tööalane stress, probleemid suhetes või lihtsalt elu üldised raskused. Kuid pidev negatiivne mõtlemine võib mõjuda meie vaimsele tervisele kahjulikult ja takistada meid oma elus edasi liikumast. Õnneks on olemas viise, kuidas saame vabaneda toksilistest mõtetest ja luua positiivsemat mõtlemisviisi ehk mindset’i. Siin on mõned praktilised sammud, kuidas seda teha.
1. Tunnista oma negatiivseid mõtteid
Me kõik kogeme negatiivseid mõtteid ja tundeid – see on osa inimlikust kogemusest. Probleem tekib, kui lased neil mõtetel domineerida. Esimene samm negatiivsete mõtetega toimetulemiseks on nende mõtete äratundmine. Need mõtted võivad tekkida stressi, pettumuse, hirmu või pettumuse tõttu. Oluline on mõista, et negatiivsed mõtted on normaalne reaktsioon keerulistele olukordadele.
Kui märkad, et su mõtted kalduvad negatiivseks, ära neid maha suru ega eita. Selle asemel tunnista neid ja võta neid kui osa oma praegusest kogemusest. Mõtted on lihtsalt mõtted – need pole faktid ega defineeri sind kui inimest. Mõista, et need mõtted on ajutised ja muutuvad aja jooksul.
Tunnistades oma negatiivseid mõtteid, teed esimese sammu nende mõju vähendamiseks. See võimaldab sul neid objektiivselt vaadelda ja otsustada, kuidas nendega edasi toimida.
2. Tee teadlik valik
Positiivse mõtlemisviisi loomine on teadlik valik, mis nõuab harjutamist. See ei juhtu iseenesest, vaid on protsess, mille raames õpid oma mõtteid juhtima ja suunama. Alusta sellest, et otsustad oma mõtlemist muuta. Kui oled otsustanud, et hakkad oma mõtlemist muutma, siis tee selle nimel järjepidevaid samme. See võib tähendada oma negatiivsete mõtete kahtluse alla seadmist, teadliku otsuse tegemist keskenduda positiivsetele aspektidele isegi rasketes olukordades või suunata oma tähelepanu headele asjadele sinu elus.
Näiteks, kui tunned end pettununa, püüa leida olukorrast õppetundi või kasvu võimalust. See teadlik valik positiivsuse suunas aitab sul järk-järgult luua positiivsema ja rahulolevama meeleseisundi.
3. Võta vastutus oma mõtete eest
Vastutuse võtmine oma mõtete eest on kriitilise tähtsusega samm negatiivsusest vabanemisel. Kui võtad oma mõtete eest vastutuse, tunnistad, et sina oled see, kes oma mõtteid loob ning, et saad otsustada, mida mõelda ja kuidas suhtuda. See ei pruugi olla lihtne, kuna negatiivsed mõtted kipuvad sageli tunduma automaatsed või kontrollimatud.
Selle sammu osaks on teadvustamine, et sinu mõtted ei ole alati tõde. Mõnikord on need vaid reaktsioonid, harjumused või eelarvamused. Vastutuse võtmine tähendab, et sa hakkad aktiivselt töötama selle nimel, et mõista oma mõtete päritolu ja mõju. See võimaldab sul teadlikult valida positiivsemaid ja toetavamaid mõtteid, mis aitavad sul luua rahulikumat ja rõõmsamat meeleseisundit.
4. Tee regulaarselt eneseanalüüsi
Regulaarne eneseanalüüs on oluline samm oma mõttemaailma mõistmisel ja negatiivsete mõttemustrite muutmisel. Kui mõistad, millised mõtted sulle kõige rohkem stressi või ärevust tekitavad, saad paremini neid mõtteid hallata ja muuta.
See protsess aitab sul tuvastada, millised mõtted ja uskumused mõjutavad sind kõige enam, olgu need siis teadlikud või alateadlikud. Võta regulaarselt aega, et mõelda oma mõtete ja emotsioonide üle ning analüüsi nende allikaid ja mõju. See võib hõlmata päeviku pidamist, mõtisklust või isegi terapeudiga rääkimist.
Mõistmine, millised mõtted tekitavad sinus stressi, ärevust või muid negatiivseid emotsioone, annab sulle võimaluse neid mõtteid teadlikult muuta. See võib hõlmata negatiivsete mõtete väljakutse esitamist, nende asendamist positiivsemate mõtetega või lihtsalt nende mõtete aktsepteerimist kui osa inimlikust kogemusest, ilma et laseksid neil end defineerida või juhtida. Regulaarne eneseanalüüs on pikaajalise positiivse mõtlemisviisi arendamise ja säilitamise võti.
5. Rakenda positiivseid afirmatsioone
Afirmatsioonid on lihtsad, kuid võimsad tööriistad, mis aitavad suunata mõttemaailma positiivsemasse suunda. Need on lühikesed, selged ja positiivsed väited, mille eesmärk on asendada negatiivseid mõtteid ja tugevdada enesekindlust. Näiteks afirmatsioonid nagu “Ma olen piisav”, “Ma olen tugev” või “Ma saan hakkama” on võimsad meeldetuletused sinu sisemisest jõust ja võimekusest. Korrates neid afirmatsioone regulaarselt, eriti hetkedel, mil tunned end halvasti või kahtled endas, aitavad need sul luua positiivsema mõttemustri ja suurendada eneseusku.
Afirmatsioonide kasutamine nõuab järjepidevust. Soovituslik on neid korrata iga päev, eelistatavalt hommikuti või õhtuti, et alustada või lõpetada päeva positiivse noodiga. Samuti on oluline valida afirmatsioonid, mis resoneerivad sinu isiklike eesmärkide ja vajadustega.
Afirmatsioonide kohta saad pikemalt lugeda postitusest “Afirmatsioonid: positiivse mõtlemise jõud“.
6. Võta aega lõõgastumiseks ja puhkamiseks
Stress ja väsimus võivad suurendada negatiivseid mõtteid ja tundeid ning on sageli negatiivsete mõtete ja tunnete peamised allikad. Oluline on leida igapäevaselt aega enda eest hoolitsemiseks ja lõõgastumiseks, olgu selleks mediteerimine, jooga, jalutuskäik looduses või lihtsalt raamatu lugemine. Need tegevused võimaldavad sul aja maha võtta, hingata ja taastuda igapäevasest kiirustamisest. Lõõgastumine ja puhkus on olulised selleks, et vähendada meie vaimset koormust ning tugevdada võimet negatiivsete mõtete ja tunnetega toime tulla.
7. Suhtu teistesse positiivselt
Positiivsus on nakkav. Positiivsus, nagu ka negatiivsus, on nakkav – kui suhtud teistesse positiivselt, lood sa enda sisse ja ümbere positiivse energia. Mida rohkem positiivsust sa välja kiirgad, seda rohkem positiivsust sa ka ise koged. Proovi olla sõbralik ja lahke teistele, isegi kui oled stressis või halvas tujus. See võib tunduda väljakutsuv, kuid positiivne suhtumine aitab luua meeldivama ja toetavama keskkonna nii sulle kui ka teistele. Lisaks aitab see ka negatiivseid mõtteid ja tundeid tasakaalustada, tuues sinu ellu rohkem rõõmu ja rahu.
8. Arenda tänulikkust
Tänulikkuse arendamine on võimas viis oma mõtteviisi muutmiseks ja negatiivsuse vähendamiseks. Tänulikkus aitab sul märgata ja hinnata elu positiivseid aspekte, isegi väikestes igapäevastes hetkedes. Proovi iga päev leida asju, mille eest oled tänulik, olgu need siis väikesed naudingud nagu ilus päikeseloojang või armsa sõbra naeratus. Tänulikkuse praktiseerimine aitab sul keskenduda positiivsele, luues seeläbi rõõmsama ja rahulolevama meeleseisundi ning vähendades negatiivsete mõtete mõju.
Ressursid ja tööriistad
Tänulikkuse tööleht
 |
Tänulikkuse Tööleht on praktiline vahend, mis aitab sul süstemaatiliselt märgata ja väärtustada elu positiivseid aspekte. See tööleht on jagatud erinevateks jaotisteks, mis keskenduvad nii igapäevastele õnnestumistele kui ka suurematele elusündmustele ja inimestele, kes sinu elu rikastavad. Regulaarne tänulikkuse harjutamine aitab parandada meeleolu, vähendada stressi ja suurendada üldist elukvaliteeti. Tööleht on mõeldud nii igapäevaseks, nädalaseks kui ka vajaduspõhiseks kasutamiseks. See on sinu isiklik ruum positiivsuse ja tänulikkuse kultiveerimiseks. |
